Ürt-allikkerss (vesikress)

Vesikress (Ürt-allikkerss) - Nasturtium officinale.
Ürt allikkerss on varajane köögiviljakultuur, mis sisaldab mõru eeterlikku õli, askorbiinhapet, palju C-vitamiini, karotiini, küllaltki palju joodi.
Noored värsked lehed on meeldiva terava maitsega, neid kasutatakse salatite, liha-, köögivilja- ja munatoitude rikastamiseks.
Agrotehnika: kasvab hästi igasugusel mullal.
Parimad eelviljad on kartul, tomat, sibul, hernes, kurk. Seemned külvatakse avamaale varakevadel ridadena, jättes ridadevaheliseks kauguseks 20 cm.
Külvisügavus 1,5-2 cm, tõusmed on vastupidavad nõrkadele öökülmadele. Kahe pärislehe faasis harvendatakse, jättes taimedevaheliseks kauguseks 15-20 cm.
Hooldus seisneb kobestamises, rohimises, kastmises ja pealtväetamises. Vajadusel töödeldakse kapsakirbu vastu.
Värsket rohelist korjatakse 30-40 päeva peale tõusmete ilmumist (kuni õisikuvarte moodustumiseni).

* Selle taime kohta on meil kuni viimase ajani vähe teada olnud. Ürt allik-kress on perspektiivne kultuur. Mida ta endast kujutab?
Ürt allik-kress on mitmeaastane, kiirekasvuline taim kapsaste perekonnast.
Juba ammu ilmus ta köögiviljakultuurina Lääne-Euroopasse, Aasiasse ja Ameerikasse, kusjuures seda kasvatatakse nii avamaal kui ka kinnisel krundil.
Taim on kaetud karvakestega, taime kokkupuutepinnal mullaga tekivad juured. Vars tõusev, paks, juurdub kergesti. Taime kõrgus 30-90 cm, vars roomav.
Lehed poolitatud. Õied valged. Seemned kahes reas igas kaunas. Taim on terava mõrkja kõrvalmaitsega, toiduks kasutatakse taime tervikuna.
Ürt allik-kress on vitamiinide poolest rikas, samuti inimorganismile vajalike mikroelementide rikas, temas on sobivas suhtes kaalium ja kaltsium.
Eriline väärtus seisneb joodi sisalduses, mida keskmiselt on 0,448 mg 1 kg kuivaine kohta.
Seoses sellega, et ürt allik-kress sisaldab rikkalikult mineraalaineid ja vitamiine, ning on samal ajal vähese kalorisisaldusega (suhkrud praktiliselt puuduvad),
on ta kasulik ravitoit rasvumise ja diabeedi korral.
Ürt allik-kressi kasvatatakse koos rohke kastmisega pehme kliimaga rajoonides (mõõduka kliima korral kile all), samuti jõgede kallastel,
jõe ja teiste läbivoolava veega veekogude veetemperatuur peab olema vähemalt +10+12°C. Kinnisel krundil saab kasvatada hüdropoonikal.
Paljundatakse seemnetega ja pistikutega. Istutatakse taimed, mis on kasvatatud seemnetest või pistikutest.
Sortiment on piiratud, rajoonitud sordid esialgu puuduvad. Kasvatades kinnisel krundil hüdropoonikal, saame me 6-8 saaki aastas (2,5 kg 1m2.lt iga lõikega).
Soojal aastaajal saab seda kultuuri kasvatada ka avamaal (varjulises ja niiskes kohas) peenardel, mis on kilega kaetud ja rohke kastmise juures.
Istutamiseks võetakse 10-20 cm pikkused pistikud.
Paremaks juurdumiseks asetatakse värskelt lõigatud pistikud nõusse, kuhu on lisatud vett, ning 7-10 päeva pärast tekivad juurekesed.
Pistikud istutatakse skeemi 20x20 cm järgi.
Nii istutuse ajal, kui järgnevalt iga nädal pealtväetatakse täismineraalväetistega või ainult lämmastikväetistega, olenevalt taimede arengust.
Saaki korjatakse mitu korda (kasvuhoones iga kahe kuu tagant, avamaal, kile all teostatakse kaks lõikust vegetatsiooniperioodi jooksul).
25-30 cm pikkused võrsed koos lehtedega seotakse 0,5 kg kimpudesse, pakendatakse kilesse ja laotakse korvi. Lõigatakse kääride või sirbiga.
Toiduks tarvitatakse kogu taime (lehed ja varred). Suitsusingi, kala või juustuga võileivad saavad maitsv amad, kui lisate võileivale ürt allik-kressi.
Hakituna lisatakse suppidele, või kasutatakse garneeringuna liha- ja kalaroogade juures.

Eng.: Watercress. Suom.: Isovesikrassi. Sven.: Källfräne. Bot. syn.: Nasturtium aquaticum Wahlenb., Rorippa nasturtium-aquaticum (L.) Hayek, Sisymbrium nasturtium-aquaticum L.